Uus digitaalne dilemma: Kuuendifriikide imeplakat
Digitaalkunsti maailm on täis arutelusid soovimatute eripärade üle, mis võivad tekkida tehisintellekti kaasamisel, eriti kõrgete profiiliprojektide puhul. Hiljutine näide tuli päevavalgele Marveli järgneva filmi, *Thunderbolts*, reklaampildiga, mis näitas arusaamatut visuaalset viga: tegelasel on ühel käel kuus sõrme. Tähelepanelikud vaatlejad märkisid ebanormaalset detaili, arvestades, et sama tegelane ilmub varasemates reklaamimaterjalides tavapäraste viie sõrmega.
See kummaline detail on tekitanud küsimusi plakate loomise meetodite üle. Kuus sõrme omav versioon, mida jagati Marveli ametlikes sotsiaalmeedia kanalites, paistab silma kui erand, eriti kuna teiste turundusmaterjalide alternatiivsed plakatformaadid ei näita sellist viga. Ebanormaalsus viitab võimalikule eksimusele suurendamise protsessi ajal, kus automaatsed pildimuudatused on võib-olla tahtmatult genereerinud täiendava sõrme.
Ehkki täpne põhjus jääb ebamugavaks, on selge, et turundustiimid tuginevad üha enam digitaalsetele tööriistadele, mis võivad kasutada tehisintellekti võimeid. Kas see konkreetne juhtum kasutas edasijõudnud genereerivat tehisintellekti või õnnestus lihtsalt väike viga tavalises redigeerimistööriistas jääb avatud spekulatsioonideks. Praegu hoiab kummaline plakat sotsiaalmeedias silmapaistvat kohta, äratades nii tähelepanu kui ka meelelahutust fännidelt ja vaatlejatelt, kõik samal ajal, kui Marvel pole veel avalikult selle naljaka eksimuse kohta sõna võtnud.
Peale kuue sõrmega Marveli plakati konkreetse juhtumi on laiemad mõjud ja kaalutlused seoses AI loodud kunstiga ja selle rolliga digitaalses turunduses. Üks oluline küsimus on, kui palju sõltumine tehisintellekti tööriistadest mõjutab loominguliste väljundite kvaliteeti ja autentsust. Kuna ettevõtted integreerivad üha enam AI-d oma disainiprotsessidesse, peavad nad leidma tasakaalu efektiivsuse ja inimeste järelevalve vahel, et vältida selliseid ebanormaalsusi.
AI-ga seotud digitaalsetes kunstides esinevad peamised väljakutsed hõlmavad:
1. **Kvaliteedikontroll**: Tagamaks, et AI loodud sisu vastab nii loojate kui ka publikute kõrgetele standarditele, on pidev mure. Eksimused, nagu kuue sõrmega tegelane, rõhutavad põhjalike ülevaatamisprotsesside vajadust.
2. **Eetilised kaalutlused**: AI kasutamine tõstatab küsimusi autorluse ja intellektuaalomandi õiguste üle. Kes omab AI abiga loodud tööd? See tekitab märkimisväärseid juriidilisi ja eetilisi dilemmasid.
3. **Mõju töötusele**: Kuna AI tööriistad muutuvad üha võimekamaks, tekib mure inimkunstnike ja -disainerite võimaliku asendamise üle. Käib arutelu, kas AI suurendab loovust või asendab töökohti kunsti- ja disainisektorites.
4. **Avalik tajumine**: Sellised juhtumid nagu kuue sõrmega eksimus võivad mõjutada kaubamärgi usaldusväärsust. Tarbijate usaldus võib väheneda, kui publik usub, et kvaliteedis kärbitakse, kuna AI-le toetutakse liialt.
Tehisintellekti kasutamise eelised digitaalses kunstis hõlmavad:
– **Efektiivsus**: AI võib oluliselt vähendada visuaalse sisu genereerimiseks vajalikku aega, võimaldades turunduses ja tootmises kiiremaid kohaletoimetamisaegu.
– **Loovus**: AI tööriistad võivad pakkuda uusi perspektiive ja genereerida innovaatilisi ideid, mida inimkunstnikud poleks võinud kaaluda.
– **Kuluefektiivsus**: Automaatimata teatud kunstiproduktsiooni aspekte võivad ettevõtted vähendada pika loomingulise protsessi kulusid.
Puudused hõlmavad:
– **Inimliku puudutuse kadumine**: Paljusid väidavad, et AI poolt loodud teosed puuduvad emotsionaalne sügavus ja individuaalne väljendus, mida inimkunstnikud oma loomisele loomulikult toovad.
– **Eksimused ja anomaaliad**: Nagu näitavad Marveli plakati juhtum, võib AI-le toetumine viia ootamatute ja potentsiaalselt piinlike eksimuseni.
– **Sõltuvuse risk**: Liigne sõltumine AI-st võib muuta loomingulised meeskonnad vähem osavaks traditsioonilistes kunstimeetodites, kuna nad võivad harjuda laskma AI-l tegeleda keerukate ülesannetega.
Küsimuste edasise uurimise jaoks seoses AI, kunsti ja digitaalse meediaga, kaaluge külastamist:
artsy.net
wired.com
theverge.com
The source of the article is from the blog zaman.co.at